Puurmani Mõisakool
102 aastat südamega tööd Eesti noorte hariduse edendamiseks
Uudised
Kevadpidu
Lapsepõlvepäev
Tule meile väikeklassi õpetajaks või tugiõpetajaks
Õpilaste vastuvõtt on alanud
Puurmani Mõisakooli visioon on saada õpihimu ja koolirõõmu hoidvaks kogukonnakooliks,
kus õppekasvatustöö arendab hoolivaid ja isemõtlevaid isiksusi.
Puurmani Mõisakooli missiooniks on:
– võimaldada õppijale parimat võimetekohast arengut ja haridust, mis võimaldab
valikute tegemist haridustee jätkamisel;
– töötada ühiselt selle nimel, et laps areneb terviklikuks isiksuseks, hoolib iseendast,
teistest inimestest ja ümbritsevast keskkonnast, oskab ja julgeb mõelda, teha ja
vastutada.
Puurmani Mõisakooli põhiväärtused
Koostöö– õpime üksteiselt ja jagame teadmisi, oskame koos töötada, julgeme tunnistada
eksimusi ning leiame üheskoos lahendusi.- AITAN
Hoolivus– peame lugu endast, teistest ja keskkonnast. Oleme üksteise suhtes sallivad. –
MÕISTAN
Kultuursus ja isamaalisus– suhtume lugupidavalt kaaslastesse, oma kodukohta ja Eesti riiki,
tunneme oma aja- ja kultuurilugu.- OLEN VIISAKAS
Turvalisus– loome turvalise keskkonna, märkame ohte ja ebaõiglust, julgeme neist teada
anda.- MÄRKAN
Avatus– oleme avatud uutele ideedele, muutustele ja arengutele.- KUULAN
Aastatega on meie koolis välja kujunenud kindlad traditsioonid, mis muudavad kooli omanäoliseks ja eriliseks. Koolipäevi rikastab ainetundide kõrval õppetööd toetavad tegevused – projektid, õppekäigud, spordivõistlused, laulukonkursid, õpilasesinduse tegevus. Oleme mõisakool, mis annab meie noortele eeliseid ja samas seab ka mõningaid piiranguid. Mõisakooli staatusega arvestame ka oma üritusi planeerides.
Aktiivselt tegutsevad algklasside õpetajad, kes korraldavad ühisüritusi meie kõige noorematele: sügispeod, karnevalid, kevadpeod, matkad ja ekskursioonid. Emakeelenädala üritused, teemapäevad ja teatrikülastused ilmestavad koolielu ja on igati õpetlikud.
Keskastme õpilased osalevad innukalt ülekoolilistel ettevõtmistel: tervisepäev ja matkad, mis turgutavad nii keha kui ka vaimu. Sügisel annavad koolielule vürtsi õpetajate päeva ja eesti rahvakalendri tähtpäevade tähistamine. Talv ei möödu ilma lumelinna ehitamiseta ja ülekoolilise jõulupeota. Viimastel aastatel on populaarseks saanud ka uisudiskod.
Kevadel on oodatud keskkonnanädal, emakeelepäev, kohtumised kuulsustega ja Playback show.
Sellesse loetelusse mahuvad veel vastlapäev, sõbrapäev, liikluspäev, tutipäev ja parimate õppurite päev.
Traditsiooniks on saanud ka ülekooliline näitemängupäev, kevadkontsert ja laadad nii sügisel kui ka jõulude eel.
Suve ilmestab üle eestiline projekt “Unustatud mõisad”.
Meie rikkus on tublid ja entusiastlikud õpilased, mõistvad õpetajad ja toetavad lapsevanemad.
Koolide avamisest Puurmani ümbruskonnas on möödunud juba enam kui kaks sajandit. Esimesed koolid Laevas, Kursis ja Sadukülas alustasid tegevust XVII sajandi 60. aastail. Rahvakoolide olukord oli üldjuhul halb.
19. sajandi 60.–70. aastatel asutati koolid Altnurgas, Kirikuvallas ja Utsalis. Samal sajandil alustasid tegevust ka kihelkonnakoolid – 1848. aastal Kursis ja 1871. aastal Sadukülas. Maareform likvideeris Eestis 20. aastatel enamiku mõisamajapidamistest ning mõisasüdamed koos mõisahoonetega läksid tavaliselt riigi või omavalitsuse valdusse. Enamik härrasmaju võeti kasutusele kooliruumidena.
Puurmanis oli mõisa peahoone, Puurmani loss, Eesti põllutööministeeriumi valduses. Koolielu kiratses, aga tsaariaegsetes tingimustes olukorra parandamiseks taotles vald uue, nn kõrgema algkooli (6 klassi) avamist Puurmani lossis. Puurmani valla koolivanema Jüri Reinbergi (Laana talu peremees) ja Kirikuvalla rahvakooli õpetaja Peeter Neumanni hoole tulemusena saadigi luba lossis uue kooli avamiseks. Mitu väikest ümbruskonna kooli (Tõrve, Altnurga) suleti ja nende asemele avati 1923. aastal uus kool Puurmanis. Esialgu toimus õppetöö siiski veel Kirikuvalla koolimajas. Pärast remonti ja korrastustöid alustati tööd Puurmani lossis. Kooli pidulik avamine oli 21. detsembril 1923. Esimeseks koolijuhatajaks sai Peeter Neumann, kes alates 1896. aastast oli olnud Kirikuvalla kooli õpetaja. Esimesel õppeaastal oli koolis viis klassi (I–V) nelja klassikomplekti ja 117 õpilasega. Koolis töötas neli õpetajat. 1940. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. VII klassi asus õppima 21 õpilast. See oli esimene samm keskkooli poole. 1954. aastal muudeti kool täielikuks keskkooliks. Kooli direktoriks määrati Gretchen Trimm. Keskkooli esimene lend astus ellu 1958. aasta kevadel. 2005 aastal suvel toimus kooli nime muutus. Keskkoolist sai Puurmani Gümnaasium. Puurmani keskkoolis ja gümnaasiumis on kokku lõpetanud 56 lendu. 2013. aasta septembris alustas kool tööd põhikoolina. Uueks nimeks sai Puurmani Mõisakool.
Koostööpartnerid
