Uudised

Haridusuuendajad tulid kastist välja 08. mai margus

Puurmani Mõisakoolis leidis 07.05.2019 aset haridusuuendajate võrgustikufoorum.


Puurmani Mõisakoolis leidis 07.05.2019 aset haridusuuendajate võrgustikufoorum "Karbist välja! Kastist välja!". Foorumi põhiküsimus oli: kuidas rakendada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid kooli õppetegevuses. Selleks esitati ettepanekuid mitmest eri valdkonnast. Muuseumihariduse võimalusi analüüsiti rühmatöödes akvaariumi meetodiga, kus jagati oma tähelepanekuid ja kogemusi. Rühmatööd juhtis Kaja Visnapuu. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Riina Valdmets tõi näiteks Põltsamaal kavandatava Eesti lipu sünnipäeva tähistamise, kus luuakse tervet kogukonda hõlmav õpiüritus - kaasatud on muuseum, huvikool, vallavalitsus, kultuurikeskus jne. Nii tekivad õpilastel püsivamad elulised seosed.

Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse partnerkoolide võrgustiku spetsialist Kärt Leppiku sõnutsi tuleb nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid pidevalt silme ees hoida. "Areng koolis õppetegevuses sõltub ikkagi värskete ideede rakendamises," sõnas Leppik. Uue nurga alt esitasid ettepanekud uuenduste rakendamiseks veel Päästeameti esindaja Kalvar Tammine plahvatusohutuse teema rakendamiseks õppekava läbiva teema "Tervis ja ohutus" käsitlemisel. Samuti õpiti, kuidas arendada koostöist õppimist loovliikumise kaudu (Anne Tamm-Kivimets), kuidas kujundada õpilast valjult mõtlemise kaudu ennastjuhtivaks isiksuseks (Eisi Kõiv). Kooliümbruse kujundamisest liikumist toetavaks keskkonnaks rääkis Margit Saluotsa. Käsitletud teemad viisid osalejad otseses mõttes "kastist välja".

Korraldaja Silver Sillak (Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus) kinnitas, et võrgustikufoorumite tegevus jätkub, kuna selleks on koolide ootus.

Puurmani Mõisakoolis leidis 07.05.2019 aset haridusuuendajate võrgustikufoorum "Karbist välja! Kastist välja!". Foorumi põhiküsimus oli: kuidas rakendada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid kooli õppetegevuses. Selleks esitati ettepanekuid mitmest eri valdkonnast. Muuseumihariduse võimalusi analüüsiti rühmatöödes akvaariumi meetodiga, kus jagati oma tähelepanekuid ja kogemusi. Rühmatööd juhtis Kaja Visnapuu. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Riina Valdmets tõi näiteks Põltsamaal kavandatava Eesti lipu sünnipäeva tähistamise, kus luuakse tervet kogukonda hõlmav õpiüritus - kaasatud on muuseum, huvikool, vallavalitsus, kultuurikeskus jne. Nii tekivad õpilastel püsivamad elulised seosed.

Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse partnerkoolide võrgustiku spetsialist Kärt Leppiku sõnutsi tuleb nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid pidevalt silme ees hoida. "Areng koolis õppetegevuses sõltub ikkagi värskete ideede rakendamises," sõnas Leppik. Uue nurga alt esitasid ettepanekud uuenduste rakendamiseks veel Päästeameti esindaja Kalvar Tammine plahvatusohutuse teema rakendamiseks õppekava läbiva teema "Tervis ja ohutus" käsitlemisel. Samuti õpiti, kuidas arendada koostöist õppimist loovliikumise kaudu (Anne Tamm-Kivimets), kuidas kujundada õpilast valjult mõtlemise kaudu ennastjuhtivaks isiksuseks (Eisi Kõiv). Kooliümbruse kujundamisest liikumist toetavaks keskkonnaks rääkis Margit Saluotsa. Käsitletud teemad viisid osalejad otseses mõttes "kastist välja".

Korraldaja Silver Sillak (Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus) kinnitas, et võrgustikufoorumite tegevus jätkub, kuna selleks on koolide ootus.