Koolielu

Tugisüsteemid

Tugisüsteemid ja nende rakendamise kord Puurmani Mõisakoolis

Eesmärgid:
·Erivajadustega õpilaste väljaselgitamine ja vaatluse korraldamine
·Õpiraskustega õpilaste märkamine ja nende mahajäämuse põhjuste leidmine ja õpiabi korraldamine
·Probleemide lahendamine õpilase, vanemate, kooli, perearsti ja valla lastekaitsetöö spetsialistiga
·Püsivate õpiraskustega ja puuetega õpilaste suunamine koostöös lapsevanematega pedagoogilis-psühholoogilistele või meditsiinilistele uuringutele leidmaks lastele sobivat õppevormi või kooli

Hariduslike erivajadustega lapsed koolis on:
·Erinevate puuetega (meele-, keha-,kõne-,vaimu-,kombinreeritud)
·Õpiraskustega
·Emotsionaalsed käitumisraskused
·Andekas laps

1. Õpiraskuste ennetamine
·Koolieelikud
Eesmärk: erivajadustega ja kooliks ebaküpsete laste väljaselgitamine, vajadusel erialaarstide juurde suunamine lapsevanema nõustamise eesmärgil.
Vahendid:
1. Koostöös kohaliku lasteaiaga suunata kõik I klassi tulevad lapsed üheks aastaks lasteaeda.
2. Koostöös lasteaia õpetajaga I klassi tulevate lastega tutvumine maikuus
Koostöös klassijuhataja,logopeed,õppealajuhataja,Puurmani valla lastekaitsetöötaja

1.2. Puudulikult edasijõudvad õpilased
·Kõneravi vajavad õpilased
Eesmärk: selgitada välja düsleksia,dülaalia või düsgraafia.Määrata täiendav õpiabi kõneravina.
Vahendid:
1.Diagnoosetteütluste korraldamine 1.-15.septembrini 2.-9.klassi õpilastele.
2.Logopeedilise õppe korraldamine.
Koostöös logopeed, eesti keele õpetaja, õppealajuhataja.

1.3.Psüühika ja käitumishäiretega õpilased
Eesmärk:Käitumishäirete põhjuste väljaselgitamine,õpilaste nõustamine
Vahendid:
1.Õpilaste jälgimine ja nende käitumise iseärasuste märkamine (tähelepanu defitsiit,hõperaktiivsus,agressiivsus,tõrjutus,hirmud,distsipiininõuete eiramine,hulkumine).
2.Vestlused õpilaste vanematega, probleemi arutamine koolis, vajadusel erialaarstidega konsulteerimine suunamine.
Koostöös klassijuhataja, kooli juhtkond, Puurmani valla lastekaitsetöötaja.

1.4.Nõrga tervisega õpilased
Eesmärk:
1.Vajaliku informatsiooni saamine arstidelt
2.Muutuste märkamine õpilaste tervises, koolis, edasijõudmises, käitumises
Vahendid:
Oskuslik õppetöö korraldamine nii koolis kui ka kodus-pidev koostöö vanematega.
Vajadusel individuaalse õppekava rakendamine.
Koostöös klassijuhataja, aineõpetajad (eriti kehalise kasvatuse ja tööõpetuse õpetaja),perearst, lastekaitsetöötaja.

1.5. Koolikohustuse mittetäitjad
Eesmärk:
1.Koolikohustuse täitmise kindlustamine.
Vahendid:
1.Puudumiste fikseerimine
2.Koolist puudumiste väljaselgitamine
3.Konsultatsioonides osalemise nõue
4. Lapsevanema abi, juhendamise ja kontrolli tõhustamine
5. Vajadusel lapsevanema, kooli juhtkonna, õigeaegne kaasamine probleemi lahen-
damisse.
6. Valla lastekaitsespetsialisti teavitamine
Koostöös klassijuhataja, aineõpetajad, õpilased, lapsevanem, kooli juhtkond ja hoolekogu, lastekaitsetöötaja.

1.6. Sotsiaalsed hälvikud
Eesmärk:
Parandada õpilaste õpitingimusi.
Vahendid:
1.Suunamine pikapäevarühma
2.Valla lastekaitsetöötaja informeerimine lapse ja pere olukorrast
3.Asotsiaalsete vanemate mõjutamine oma lapsega tegelemisele.
4.Vajadusel kaaluda lapse paigutamist õpilaskodusse.
Koostöös klassijuhataja, kooli juhtkond ja hoolekogu, lastekaitsetöötaja.

1.6.Klassikursuse kordajad
Eesmärk:
Õpiraskuste avastamine, abi pakkumine, uue klassiga kohanemise toetamine.
Vahendid
1.Õpilase suunamine konsultatsioonidesse, vajadusel pikapäevarühma
2.Koostöös lapsevanemaga selgitada välja , millest on õpiraskus tingitud
3.Vajadusel erialaarstide juurde konsultatsioonile suunamine
Koostöös klassijuhataja, aineõpetajad,õppealajuhataja.

1.7.Teistest koolidest tulnud õpilased
Eesmärk:
Kohanemisraskustest tekkinud probleemide lahendamine.
Vahendid:
1.Õpilaste jälgimine ja vaatlus (õpilased on tihti õpiraskustega)
2.Kohanemisraskustest tekkinud probleemide lahendamine, moraalne toetamine.
Koostöös klassijuhataja, aineõpetajad.

2.Haridusliku erivajadusega õpilase väljaselgitamine ja võimetekohane õpetamine ja arendamine

Kooli õppenõukogu õppeveerandi analüüsi esitamisel informeerivad klassijuhatajad või aineõpetajad õpilastest, kellel on tekkinud õpiraskused ühes või mitmes erinevas õppeaines.
Klassijuhataja, aineõpetaja, logopeedi, õpilase või lapsevanema ettepanekul võimaldatakse õpiraskusega õpilasele õpiabi-lisakonsultatsioone.

2.1.Õpiabi osutamine
Õpetajad osutavad abi neile õpilastele, kellel on tekkinud raskusi õppekava omandamisel. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis konsultatsioonid, pikapäevarühma tunnid, parandusõpe, kõneravi, rakendatakse individuaalseid õppekavu, suunatakse pedagoogilis- psühholoogilistele uuringutele, võimalusel rakendatakse individuaalset õppekava lihtsustatud õppekava alusel (abiõpetaja olemasolul).

2.2.Konsultatsioonid (järelvastamine - etteõppimine)
Kõikidel õpilastel on õigus saada ainealast konsultatsiooni, kui nad seda vajavad (on puudunud, ei ole ainest aru saanud jne. ) Igal õpetajal on oma aeg konsultatsiooni läbiviimiseks. Konsultatsioonide ajad määratakse kindlaks septembri 2. nädalaks ja avalikustatakse kooli koduleheküljel ja õpilaste teadetetahvlil. Samas on võimalus õpilastel sooritada tegemata või puudulikult sooritatud kontrolltöid.

2.3.Pikapäevarühma töö
Erilist tähelepanu vajavad algklassiõpilased õppetööga toime tulekul. Pikapäevarühma töös osalevad 1.-4.klassi õpilased, kes kasutavad koju sõiduks koolibussi ja on kantud nimekirja lapsevanema soovil (lapsevanema avalduse alusel).
Pikapäevarühm alustab tööd peale algklasside koolipäeva lõppemist. Pikapäevarühma tööks on ettenähtud ühel nädalapäeval kolm õppetundi (sõltuvalt õpilaste koolipäeva pikkusest): Üks tund puhketegevuseks (jalutuskäik, mängud õues, külastus raamatukokku, sportimine võimlas), järgneb ettevalmistus järgmiseks õppepäevaks. (Õpilased saavad osaleda ringide töös vastavalt ringitöö plaanile.).
Pikapäevarühma töö lõpeb koolibussile minekuga.

2.4.Parandusõpe
Õpilasele, kes vaatamata õpiabile ei suuda täita õppekava nõudeid, seatakse sisse õpilase vaatluse kaart.
Õpilase vaatluse kaardi sisseseadmise algatab klassijuhataja või õppealajuhataja, pöördudes ettepanekuga õppenõukogu poole.
Otsuse õpilase vaatluse kaardi avamiseks teeb õppenõukogu.
Õpilase vaatluse kaardi täitmist ja kokkuvõtete tegemist korraldab klassijuhataja.
Õpilase vaatluse kaardi põhjal kogutud andmeid analüüsivad klassijuhataja, logopeed, parandusõppe õpetajad, õppealajuhataja, kes teevad ettepaneku kooli õppenõukogule suunata õpilane parandusõpperühma. Klassijuhataja teeb vastavasisulise ettepaneku ja arutab antud küsimust lapsevanema ja lapsega.
Parandusõppe rühmade nimekirjad kinnitab õppenõukogu klassiõpetajate ettepanekul üheks õppeaastaks kaks korda õppeaastas 10. septembriks ja 10. jaanuariks.
Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele. Vastava arvu laste olemasolul korraldame koolis parandusõpet (Haridusministri 02.06.1999.a. määrus nr.34) , et toetada nende õpilaste arengut, kes seda vajavad.
Parandusõpe on ette nähtud ka neile 1.-2.klassi õpilastele,kes vaatamata klassiõpetaja abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
Parandusõpet rakendatakse I kooliastmes kuni 4 tundi nädalas, II kooliastmes vähemalt 3 tundi nädalas. Parandusõpperühma täituvuse piirnorm on 6 õpilast.Parandusõpperühma võib moodustada erineva te klasside õpuilastest.

Parandusõppe eesmärgid:
·Kaasates aineõpetajaid pakkuda organiseeritud õpikeskkonda.
·Õppesisu kaudu õpilaste psüühiliste protsesside arendamine
·Kuna õpilasel erinevad kommunikatsiooniprobleemid, siis pearõhk taju, kõne ja tähelepanu arendamisele, mis omakorda arendavad mõtlemist
·Arendada sidusat kõnet madala kõnesooviga lastel
·Tõsta eneseusku ja enesekindlust.
·Aidata õpilasi, kel on madalad vaimsed võimed, et neil oleks oskusi ja motivatsiooni õppimiseks.
·soodustada õpilaste kognitiivset ja motoorset arengut, tunde- ja tahtevalla kujunemist, sotsiaalset adapteerumist
·vähendada ja kõrvaldada laste kirjutamis- ja lugemispuudeid
Parandusõppe õpetaja
- selgitab koos emakeeleõpetajaga välja parandusõpet vajavad õpilased
- kujundab püsivate õpiraskustega lastel õpioskuseid ja teadmiseid läbi erimetoodiliste võtete ja diferentseeritud töö
- koordineerib õpilase vaatluse kaardi täitmist
- nõustab vajadusel lapsevanemaid ja kolleege.
Parandusõpe on korrektsioonilise suunitlusega, mis tähendab, et õpetamine toimub läbi erimetoodiliste võtete ja diferentseeritud töö.

2.5.Kõneravi. Logopeediline õpe
Kõneravitundides toimub õpilaste kõne-, lugemis- ja kirjutamispuuete korrektsioon.Õppeaasta alguses komplekteeritud kõneravirühmades käivad õpilased saavad õpiabi kõneravitundides neile koostatud tunniplaani alusel. (Riigi kooliameti käskkiri nr. 66. 06.04.1995.a.). Kõneravi viib läbi eripedegoog- logopeed. Vajalik on tihe koostöö õpetajate ja logopeedi vahel; lapse ja vanema ning ka õpetajate juhendamine. Puurmani Gümnaasiumi logopeed teenindab 1.-9. klassi õpilasi, kellel esinevad raskused suulises ja kirjalikus kõnes. Õppetöö põhivormiks on rühmatunnid (kuni 6 õpilast) ja individuaaltunnid . Septembrikuu kahel esimesel nädalal moodustab logopeed diagnoosetteütluste alusel ja vestluses eesti keele õpetajaga 1.-4.klassi õpilaste seast kõneravirühmad. Diagnoosetteütlusi viib logopeed läbi vähemalt 3 korda õppeaastas.(sewptember,detsember,mai). Logopeed esitab õppenõukogule diferentseeritud hindamisele kuuluvate õpilaste nimekirja. Logopeedilise kõneravi lõpetamise aluseks on diagnoosetteütlus ning eesti keele õpetaja ja logopeedi õhine otsus,mis esitatakse kinnitamiseks õppenõukogule.

2.6. Individuaalne õppekava
Õpilaste võimeid ja individuaalseid iseärasusi arvestava individuaalse õppekava koostab aineõpetaja või parandusõppe õpetaja aineõpetajate, õpilase, lapsevanema, vajadusel eripedagoogiga koostöös kindlaks õppeperioodiks, mille pikkuse otsustab õppenõukogu. Individuaalse õppekava rakendamise otsuse kinnitab direktor käskkirjaga. Individuaalse õppekava rakendamise aluseks on võetud “Individuaalse õppekava järgi õppimise kord”. (Haridus- ja teadusministri määrus nr.61. 08.12.04.)

3. Pedagoogilis- psühholoogilisele uuringule suunamine
Õpilase püsiva edutuse puhul ja klassikursuse kordamise korral on vaja leida õpilasele sobiv õppevorm või kool. Raskuste korral tuleb klassijuhatajal või aineõpetajal anda ülevaade õpilase raskustest ja talle osutatud abist ning selle tulemustest. Kui lapsele osutatud abi ei mõjuta tema õppimistulemusi, tuleb klassijuhatajal koos kõneravi õpetaja ja aineõpetajatega täita õpilase vaatluse kaart. Lapsevanem avaldab oma arvamuse probleemist ning annab nõusoleku lapse täiendavateks pedagoogilis-psühholoogilisteks uuringuteks ja osaleb lapsega uuringutel. Klassijuhataja koostab õpilase iseloomustuse (kindel vorm), märkides konsultatsioonile suunamise põhjuse ja pöörab erilist tähelepanu lapse koolijõudluse kirjeldusele ja analüüsile. Klassijuhataja või õppealajuhataja abistab lapsevanemat konsultatsioonile pöördumisel ( vajalikud dokumendid, meditsiiniasutuse aadress, telefon, vastuvõtuajad ).

4. Individuaalse õppekava rakendamine lihtsustatud õppekava alusel.
Abiõppe ülesanne on korrigeerida kerge vaimse alaarenguga õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva ja kodanikuna. Korrigeeriva õpetamise eesmärk on vähendada mahajäämust arengus. Kujundada psühhofüsioloogilisi kompensatsioonimehhanisme, et soodustada õpilase kognitiivset ja motoorset arengut, tunde- ja tahtevalla kujunemist, sotsialiseerumist ja adapteerumist, sh, adekvaatse minapildi kujunemist.
Kui õpilasele on erialaarstide poolt soovitatud rakendada lihtsustatud õppekava, tuleb õpilane suunata maakondlikku nõustamiskomisjoni. Nõustamiskomisjonile vajaminevad dokumendid valmistab ette klassijuhataja. Lihtsustatud õppekavaga õpilasele ( koos lapsevanemaga) teeme ettepaneku asuda õppima erikooli (Kiigemetsa Kooli). Vajadusel organiseerime kooliga tutvumise
Kui õpilane ja lapsevanem ei soostu kooli vahetama, rakendame individuaalset õppekava lihtsustatud õppekava alusel abiõpetaja olemasolul ja lisatundide finantseerimisel õpetajatele, kes annavad tunde, mis tulenevalt lihtsustatud õppekava tunnijaotusplaanist erinevad Puurmani Gümnaasiumi õppekava tunnijaotusplaanist.
Individuaalse õppekava koostamisel lihtsustatud õppekava alusel võtame aluseks Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi Põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava, välja antud 1998.a., Tallinn.

5. Andekas õpilane
Eesmärk: õpilase andekuse märkamine ja arendamine.

Andekas õpilane on keskmisest võimekam õpilane.
Andekale õpilasele on toeks
1.) Diferentseeritud töö tunnis
2.) Erinevate õppematerjalide soovitamine-tutvustamine. ( Internetist … )
3.) Individuaalne õppekava
4.) Ringi tegevus
5.) Suunamine õppima TÜ Täppisteaduste Kooli alamastmesse
6.) Osalemine konkurssidel ja olümpiaadidel
Koostöös klassijuhataja, aineõpetajad, õpilased, lapsevanem, kooli juhtkond.